Petan lapse ära

Hakkan põnni vaibale panema. Viimasel hetkel ei hoia ta enam pead. Kopsti. Või hoian plastmassist mänguasja põnni pea kohal ja ta tõmbab selle üllatava osavusega rapsti kopsti endale pähe. Silmad hakkavad abi otsima. Nii, mis nüüd juhtus, midagi ootamatut, see vist ei meeldi mulle. Suu läheb kõveraks, silmad õnnetuks ja nutukissi. Igaks juhuks kontrollpilk emmele. Emme on rahulik. Räägib sõbraliku häälega ja naeratab või patsutab kõhu peale ja vaatab hoopis mujale. Nutunägu leebub. Selge, tegelikult on kõik korras. Polnud vist nuttu väärt asi.