Kolin siit ära

Tahtsin blogisse pilte panna. Enne pildi avalikustamist tuli panna linnuke aknasse ning sellega öelda, et jah, olen tingimustega nõus. Ja need tingimused olid väga pikk inglisekeelne lugemine. Bla bla bla ise vastutan piltide sisu eest, mõttetu tähelepanu hajutav tekst mida ma ei viitsinud lugeda. Lisaks veel mingid lisatingimuste lingid. No kes need kõik läbi loeb, eks. Aga, kuskil selles pudrus on kirjas, et pärast piltide avalikustamist on flickeril või guuglil õigus minu pilte ise avaldada. Jääb ära. Mitte et ma oma pilte erakordeseks peaksin või arvaksin, et keegi võõras neid tõesti kasutada tahab. Aga põhimõttelilselt ma sellist asja ei toeta. Ja lähen siit ära. Uus aadress on aun.ww.ee/blog .

„Tita“

Väga sageli märkavad väiksed lapsed Triinu, näitavad näpuga tema poole ja teatavad: „tita“. Natuke vanemad lapsed tulevad lähemalt uurima ja katsuma. Tundub et silm on huvitav koht kuhu sõrm panna :). Laste omavahelist suhtlemist on põnev jälgida. Umbes nelja aastane Nastja oli väga nõudliku kehakeelega kui nägi Triinu kandelinas. Küünitas käekesi tema suunas, teatas „tita“ ja paistis tahtvat just lapse, mitte minuga suhelda.
Kõige muhedam kohtumine toimus Võrus, uma pidol. Tips pikutas meie seltskonnast sammukese kaugusel vankris. Ühel hetkel oli vankri juures pisike poiss, takseeris vankrit ja piilus sisse. Teatas meile juba tuttava „tita“, ronis vankrirattale ja vaatas Triinu lähemalt. Pistis pea vankrikatte alla. Sirutas käe ja katsus plikat. Tõusin püsti, et vajadusel lapse silmi kaitsta. Triin vaatas toimuvat flegmaatilise rahuga. Otsustasime neil segamatult suhelda lasta. Ilmus poisi emme kes vabandas ette-taha ja viis võsukese ära. Natukese aja pärast oli kutt tagasi. Ronis pead- ja käsipidi vankrisse ja väljus sealt võidurõõmsalt mänguasjaga, pani meie plika õhupalli pänna :) Vudis sellega pisut eemale, vehkis veidi aega ja tõi viisakalt vankri alla restile tagasi. Siis oli uuesti peadpidi plika juures. Näpistas teda põsest ja ajas juttu. Triin ei teinud mingit häält aga jälgis toimuvat huviga. Kolmandal korral kui ema kutti vankriga ära viima tuli hakkas too nutma.
Niisiis, Triin. Kui sa suureks saad ja endast õige pisut vanemat Augustit kohtad, võib-olla on see juba lapsepõlves sõlmitud tutvus.

Petan lapse ära

Hakkan põnni vaibale panema. Viimasel hetkel ei hoia ta enam pead. Kopsti. Või hoian plastmassist mänguasja põnni pea kohal ja ta tõmbab selle üllatava osavusega rapsti kopsti endale pähe. Silmad hakkavad abi otsima. Nii, mis nüüd juhtus, midagi ootamatut, see vist ei meeldi mulle. Suu läheb kõveraks, silmad õnnetuks ja nutukissi. Igaks juhuks kontrollpilk emmele. Emme on rahulik. Räägib sõbraliku häälega ja naeratab või patsutab kõhu peale ja vaatab hoopis mujale. Nutunägu leebub. Selge, tegelikult on kõik korras. Polnud vist nuttu väärt asi.

Head otsused ja asjad

Titeasjade ja -riiete ostmine internetifoorumitest. Sealt leiab armsaid kvaliteetseid ja hästi hoitud hilbukesi. Enamasti hindavad sealsed kauplejad esemeid adekvaatselt ja müüki jõuavad tõesti vähe kantud või hästi säilinud asjad. Foorumitel silma peal hoides võib imiku firmariietesse pakkida rahakotti mõrvamata. Suure valikuga on:
http://buduaar.ee/Foorum/f/threadId,162
http://www.perekool.ee/maarja/index.php?id=871
www.osta.ee

Kandelinas kandmine. Tekitab beebiga mõnusa sooja lähedustunde. Kõhukott soonib rohkem õlgu, laps loksub selles ning pea ei ole nii hästi toestatud. Samas pikas linas on sooja ilmaga palavam.

Beebitool. Meil on babybjörni kiiktool. See oli täiesti asendamatu gaasivalude ajal ja hiljem kui laps ei tahtnud üldse magama jääda. Pisikestele kangesti meeldib kiikumine. Meie põnn rahunes seal palju paremini kui süles ja magama jääb seal veel paremini kui vankris. Mingist hetkest alates ei lepi tited enam kõhuli olles avaneva madala vaatega ning kui on vaja dushi alla minna või süüa teha saab titt toolis olles emme tegemistel ja ümbritseval silma peal hoida, ei kurvasta ja ei igavle.

Kiigutatav beebivoodi. Nagu juba öeldud, pisikestele väga meeldib kiigutamine. Uni tuleb kiigutades paremini ja nutt läheb kiiremini üle.

Tooteinfo lipikud tasub mänguasjade külge alles jätta. Tihti tundub see pisipõnnide jaoks olevat kõige huvitavam ja süvenemist nõudvam detail eseme küljes.

Esimene amps

2 päeva enne lapse kuue kuuseks saamist tahtsin näha mis nägu tehakse ja panin kartuli keema. Tegin väikse tüki pudruks, segasin rinnapiimaga ja lähenesin pastaga lusikas lapsele. Aun lähenes teiselt poolt fotoaparaadiga. Põnn vaatas mind, issit, lusikat ja suskas sõrmed pudru sisse. Minu naerust ja fotoaparaadist pisut hämmeldunult sai ta oma esimese ampsu. Ja justkui ei märganudki, et midagi suhu sattus. Nätsutas jahmunult ja ei olnud seda nägu et oleks uue huvitava kogemuse osaks saanud.
6 kuud, 8,97kg, 68cm.

Teine katse: pool teelusikatäit kartuliputru ilma piimata. Amps. Põnni nägu läks väga hapuks. Arvasin, et ta sülgab suutäie välja. Matsutasin kaasa - jaa jaa, see on söömiseks. Sõi suu tühjaks. Andsin natukene veel. Ja siis veel pisut. Näost võis endiselt välja lugeda, et kahtlane värk, aga lusika vastu tekkis suur huvi, plika hakkas selle järele näljaselt ahmima. huvitavalt vastuoluline vaatepilt: vastikust väljendav nägu koos suurt huvi näitava kehakeelega. Tuleb meelde naabri dalmaatsia koer kes hambad irevil saba liputades minu poole jooksis. Mida te mõtlete kui irevil hammastega koer kiirelt läheneb? Automaatpiloot registreerib ohu. Aga dalmaatslased hoopis naeratavad kui sel viisil hambaid näitavad.

Charm loits

Titt viriseb rõdul vankris. Kell on juba ööuneaeg aga ta on korraks ärganud ja vääksub. Lähen kiigutama. Tips näeb mind, naeratab laialt ja teeb siis halekurblikku nägu. Ma tean, et kui natuke kiigutada peaks ta uuesti magama jääma. Ja seda, et kui nüüd laps vankrist välja võtta algab kogu õhtune uinutamisrituaal koos unise nutuga hiljem otsast peale. Aga ta vaatab niii armsalt otsa ja sirutab käpakesi minu poole ja naeratab ja siis teeb halekurba nägu ja ise ka imestades miks ma seda teen ja kui armas üks titt oskab olla võtan natuke kuutõbise tundega tipsu sülle ja kaissu. Nagu oleks keegi mind käpiknukuna juhtinud, lihtsalt ei saanud teisiti.

Näita hambaid

Ei mäletagi enam miks sõrmega lapse igemeid katsusin. Vist igaks-juhuks-äkki-sügeleb-abi kuna põnn oli nutune. Sõrme alla jäi midagi pisikest ja teravat. Hambake:). Alumisel igemel. Tips lubas seda rahulikult vaadata. Vist sain samal päeval jaole, hambahakatis oli veel ülimadal. Tundus hallikas mitte valge. Ja mitte igemeharjal nagu ma eeldanud olin vaid natuke tagapool. Perearsti sõnul tähendab suur lõge ka seda et hambad võivad hiljem tulla. (Jaa-jaa, lapsel on ikka veel suur lõge.) Ja põnn ei ole sugugi tavalisest virilam olnud. Seega ma ei osanudki veel hambaid oodata.
Täna oli uue hamba kõrval teine piisike valge täpike - tulevadki kahekaupa.
5 kuud ja 18 päeva, esimene hammas.