Aegajalt tundub mulle, et olen täiesti titestunud. Laps on hakanud ajutegevust mõjutama. Näiteks:
Pesen kraanikausis kala ja ütlen sellele: hopadii.
Mehel on varbad paljad, kõnnin mööda, taban ennast mõttelt "äkki tal on jahe" ja peaaegu katsun ta kukalt.
Panen lapse rõdule vankrisse magama, tulen tuppa sülearviti taha ja taban ennast impulsilt hakata arvutit kõigutama.
Vaatan pooltuttavate titepilte.
Mõtlesin just miks ma neid vaatan. Võrdlen vist Triinu nende teiste põnnidega. Näe teisel on silmad armsalt suuremad, aga meie omal on rohkem juukseid. Näe sellele titele ka vannis meeldib aga pärast nutab. Naljakas et see üldse oluline on. Nüüdsest ongi elu hoopis uues maailmas, absoluutselt teised asjad tõmbavad tähelepanu ja on olulised.
No comments:
Post a Comment